Greta Thunberg arreteeriti Haagi protesti käigus, mis kutsus üles tegutsema
Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg oli teisipäeval Hollandis Haagis vahistatud meeleavaldajate rühmas. Thunberg ja veel üle 100 meeleavaldaja blokeerisid sissepääsu hoonesse, kus Euroopa Liidu ministrid kohtusid. Aktivistid istusid hoone ette ja keeldusid lahkumast, kui politsei käskis neil ala vabastada. Thunberg on tõusnud esile, juhtides koolide streigiliikumist, mis nõuab juhtidelt julgeid kliimameetmeid.
Meeleavaldajad kutsusid ELi liidreid üles võtma kiireloomulisi kliimameetmeid kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1.5 kraadini Celsiuse järgi. Nagu on kirjeldatud Pariisi kokkuleppes. Nad kandsid plakateid selliste sõnumitega nagu "Maja põleb" ja "Sina sured vanadusse, meie sureme kliimamuutustesse." Pärast enam kui tunniajalist laialiminekukorraldusest keeldumist kolis politsei kohale ja pidas kinni üle 100 aktivisti. Sealhulgas 19-aastane Greta Thunberg. Kõik hoiti enne vabastamist lühikest aega kinni.
Nõudmised, mis viisid arreteerimiseni
See pole esimene kord, kui Greta Thunberg osaleb kliima eest kodanikuallumatuses. 2019. aastal juhtis ta iganädalast koolistreiki Rootsi parlamendihoone ees. Kutsudes riiki üles võtma ambitsioonikamaid kliimameetmeid. Sellest ajast peale on ta pöördunud ÜRO poole ja koondanud miljoneid noori üle maailma, et nõuda nende tulevikku. Ei tohi vahetada fossiilkütuste ja tegevusetuse vastu. Thunberg väidab, et vägivallatu protest on vajalik, et ergutada vajalikku ümberkujundamist.
Arreteerimised toimusid, kuna kliimateadlased hoiatavad, et globaalsed heitkogused peavad saavutama haripunkti sel kümnendil ja 2030. aastaks poole võrra vähendama, et oleks võimalik piirata soojenemist 1.5 kraadini. Greta Thunberg ja teised aktivistid jätkavad tõenäoliselt poliitika väljatöötamist, mis on kooskõlas teaduse sõnul vajaliku kiire üleminekuga fossiilkütustest. See, kuidas valitsused nendele nõudmistele reageerivad, võib määrata, kas ohtlikku soojenemist on võimalik vältida.
